2025. aasta esimesel poolel suurenes ELi ümarpuidu impordi kogumaht aastaga vaid 1,3%. Keskmiste hindade 15% tõusu tõttu kasvas impordi väärtus aga 16%, ulatudes 384 miljoni dollarini.
Nii okaspuidu ümarpuidu impordimaht kui ka väärtus näitasid tõusutrendi. Täpsemalt ulatus impordi kogumaht 2,58 miljoni kuupmeetrini, mis on aastaga-kasv-5,2%, samas kui impordi väärtus ulatus 292,3 miljoni dollarini, mis on 33% rohkem kui aasta-aasta-aastaga. Okaspuidu ümarpuit moodustas 83% EL-i ümarpuidu koguimpordist, kõigi ümarpuiduliikide koguimpordi maht ulatus 3,11 miljoni kuupmeetrini.
Okaspuidu impordi jaotades suurenes männi ümarpuidu impordimaht 12,2% 1,2316 miljoni tihumeetrini, kusjuures keskmised hinnad tõusid 20%. Kuuse ja kuuse ümarpuidu impordimaht jäi suures osas samaks, 1,3031 miljonit kuupmeetrit, mis on 0,5% vähem kui aasta--aastaga, kuid 33% hinnatõus tõstis impordiväärtust 32% võrra 167,4 miljoni dollarini.
Tarneallikate osas olid ELi peamised ümarpuidu allikad Norra ja Brasiilia. Suurima tarnijana ulatus Norra eksport EL-i esimesel poolaastal 2,5 miljoni kuupmeetrini, moodustades 80,3% EL-i koguimpordist. See ekspordimaht kasvas aastaga 9,6%-võrreldes-aastaga, kusjuures keskmised hinnad tõusid 27%. Brasiilia kui suuruselt teine-tarnija, ekspordimaht vähenes aastaga-25%-aastaga 305 000 kuupmeetrini. Teiste ELi tarnivate riikide olukord on järgmine:
- Kolmandal kohal oli Šveits 191 400 kuupmeetriga, mis on 12% vähenemine aastas-võrreldes-aastaga;
- Ameerika Ühendriigid tarnisid EL-i suhteliselt vähe puitu, ainult 25 500 kuupmeetrit, mis on 4% aasta-kasv-aastaga võrreldes, kuid hinnad langesid 5%;
- Iirimaa ekspordimaht oli vaid 6420 kuupmeetrit, kuid see kasvas märkimisväärselt, 112% võrra;
- Bosnia ja Hertsegoviina kasvas 54%, 5540 kuupmeetrini.
Väärib märkimist, et kui Malaisia sisenes EL-i turule, kasvas tema ekspordimaht esimesel poolaastal peaaegu nullist 4940 kuupmeetrini.
Puiduliikide lõikes vähenes lehtpuidu ümarpuidu impordimaht aastaga-22%-465 200 kuupmeetrini, impordi väärtus aga 18% 81,6 miljoni dollarini. Nende hulgas oli eukalüpt enim imporditud lehtpuuliik, moodustades 57% (ligikaudu 264 000 kuupmeetrit), kuigi selle impordimaht vähenes aastaga 38%. Muud liigid hõlmavad:
- Kase impordimaht kasvas 74% 69 400 kuupmeetrini, impordi väärtus kasvas 89%, 5,9 miljoni dollarini;
- Pöögi impordimaht kasvas 12%, 27 100 kuupmeetrini;
- Valge tamme impordimaht langes 11% 5480 kuupmeetrini, kuid jäi kõrgeima-hinnaga lehtpuidust ümarpuidu hind 1166 dollarit kuupmeetri kohta.
Troopilise ümarpuidu impordimaht kasvas aastaga-597%{-53 400 kuupmeetrini, peamiselt tänu tiikpuu impordi kasvule peaaegu nullilt 41 700 kuupmeetrini. Sapele import kasvas samuti 34%, 6840 kuupmeetrini, kusjuures keskmised hinnad tõusid 6%. Seevastu okoume ümarpuit langes 33%, 2690 kuupmeetrini, ühikuhinnad langesid 7%.
Varem oli Venemaa EL-i suurim puidutarnija, omades umbes 50% turuosast. Pärast EL-i sanktsioone Venemaa puidule ja puittoodetele 2022. aastal langes aga EL-i ümarpuidu impordimaht 2021. aasta esimese poole 5,07 miljonilt tihumeetrilt 2025. aasta esimesel poolel 3,11 miljonile kuupmeetrile, mis on ligikaudu 38,6%.
Samal perioodil kasvas Norra ekspordimaht 33%, 1,89 miljonilt kuupmeetrilt 2,5 miljonile kuupmeetrile, kusjuures turuosa kasvas 37,2%-lt 80,3%-le. Ühendkuningriigi ekspordimaht kasvas 7500 kuupmeetrilt 50 600 kuupmeetrini, samas kui väikeste ekspordimahtudega sisenesid EL turule ka uued tarnijad nagu Iirimaa, Malaisia ning Bosnia ja Hertsegoviina.
